Mõned aastad tagasi said paljud Elva inimesed rõõmustada. Kohalikust lehest sai lugeda, et koos spordihoonega valmib lähiajal Elvas ka ujula. Rõõmustajate hulgas olin ka mina. Kuna laps unistas ujumistrennist, teatasin lapsele, et „näe, saadki hakata varsti Elvas ujumas käima”. Siis algas ootamine.
Lõpuks teatati, et valmib küll spordihoone, kuid ujula jääb esialgu ära. Põhjuseks ei miski muu kui rahapuudus. Ujula ehitamine oli ka üks valimislubadusi ja sai kirja pandud ka valdade ühinemislepingusse.
Pärast valimisi aga avastati, et ujula ehitamine läheb planeeritust 4 korda rohkem maksma. Kus tehti viga? Kuidas siis juba alguses nii valesti rehkendati? Või oli tegemist teadliku plaaniga: „Lubame rahvale ujulat, siis saame kindlasti võimule. Pärast lihtsalt ütleme, et ujula läheb tunduvalt kallimaks ning vallal nii palju raha pole!
Mõni ettevõtja tulgu ise ja pangu siin ujula käima. Ettevõtjatel ju raha on!” Sisimas arvan, et nii alatult paljud võimulolijad rahvaga käituvadki. Ja tõesti, on põhjust nii arvata. Neid ettevõtjatest Tartu Hoiulaenuühistu liikmeid, kes on tundnud ametikepoolset takistamist oma ettevõtmiste läbiviimisel on kahjuks juba päris palju. Ikka „nii ei saa teha, esitage see ja teine dokument” jne. Vägisi kipub jääma mulje, et paljud ametnikud tahavad oma tähenärimisega kaasmaalaste tegevust lihtsalt takistada. Miks küll? Ujula juurde tagasi tulles on seis selline, et Elva inimesed ujula teemat rahule ei jäta.
On mitmeid variante, mida arutatakse. Esialgu planeeritud ujulast, kus õpilased ujumistundides ja kohalik rahvas suplemas käiks, on mindud edasi palju suurema mõtteni – Elvas võiks olla oma veekeskus. Elvasse oleks vaja tuua inimesi ja raha just väljastpoolt, et sellest vallale ja vallarahvale tulu tõuseks. Unistada tuleb suurelt, eks? Veekeskuses oleks 50 m radadega ujula, spordisaalid (nt tennis, squaš jne), saunad, restoran.
Kindlasti tuleks veekeskusesse kavandada kloorivaba bassein. Vett puhastada aereerides ja/või soolaga või muul kaasaegsel ja tervislikul meetodil. Ja loomulikult tuleks basseini kasutamist müüa välismaistele spordikoondistele. See omakorda tähendaks ka heatasemelise majutuse loomist. Mõistate, mida see kõik tähendaks? Jah, see tähendaks täiendavaid töökohti ja hulga raha voolamist Elva valda omanikutuluna, mitte täiendava laenukoormuse või sotsiaalabina.
Mõistlik oleks veekeskuse ehitamist finantseerida ühistuliselt. Veekeskuse üks finantseerija oleks Elva vald ühes eelarveliste ja valla staatusest tulenevate riiklike ja Euroopa Liidu toetusvõimalustega. Elva vallavalitsuse osa oleks leida veekeskuse ühisprojektile riiklikke ja EL-i toetusi ning hankida Kredexi/EASi/MESi tagatised. Algatajaks peab olema Elva vald kui juriidiline isik, mis omalt poolt viib bürokraatia- ja asjatu rahakulu vabalt läbi planeerimise ja projekteerimise ning paneb paika ühise finantseerimise põhipunktid ja eelarve. Kui planeering, projekt ja eelarve on olemas, saavad kõik Elva valla elanikud otsustada ujula rahastamisel osalemise ja oma osalemise suuruse (alates 1€st kuni vajaliku eelarve kokkusaamiseni).
Panete tähele – Elva ujulast saaks meie kõigi ühine ettevõtmine, mitte vähestele raha taskuajamise või eelarvest väljavarastamise projekt. Kuhu ujula ehitada? Ruumi Elvas on. Üks veekeskuse võimalik asukoht on Arbi järve ääres endise „tondilossi” asemel. Elva-Rannu tee ääres on palju tühja maad ning hea ligipääs. Ka lasketiiru juures on ruumi. Samuti sobiks veekeskus VestikaKulbilohu piirkonda. Selge on see, et veekeskus tuleb ehitada kohta, kus on piisavalt palju ruumi ka autode parkimiseks.
Ujula-veekeskus tuleb ühel või teisel viisil ära teha, sest seda on lubatud. Mehe sõna peab maksma. Elva valda juhivad ju ikka mehed, mitte mängumehed? YouTube’i lehel „Triin ja Sõbrad” on võimalik vaadata nelja videot Elva ujula-veekeskuse teemal. Ärksamatelt lugejatelt on oodatud ettepanekud aadressil info@yhistegevus.ee, et aidata kaasa siinesitatud mõtete kiirele teostamisele. Aeg ei oota.