Ikka ja jälle on küsimuse all, kuidas tagada jõukas ja õiglane riik kogu rahvale. Mul on plaan!
Riigikogu liikmeks saades alustan selgitustööd ja võitlust selle nimel, et edaspidi oleks Riigikogu liikme töötasu võrdne alampalgaga ja Vabariigi Valitsuse liikme töötasu võrdne keskmise palgaga. Isiklikult olen valmis loobuma Riigikogu liikmeks saades Riigikogu liikmele ettenähtud töötasust.
Keegi ei tohi Riigikogusse minna soovist riigi arvelt isiklikult rikastuda. Riigikogu liikme amet on eelkõige auamet, mida peavad kandma need, kellel on piisav elukogemus, vajalikud teadmised seaduste ja riigi toimimise loogikast ja kes oma senise tegevusega on tõestanud, et suudavad ennast ilma riigieelarvelise abita ise üleval pidada.
Mis puutub aga Vabariigi Valitsuse liikme töötasusse, siis Vabariigi Valitsus on Eesti Vabariigi tegevjuhtkond, mis vastutab oma tegevusega selle eest, kuidas läheb Eesti Vabariigil ja tema kodanikel.
Nii hästi või halvasti kui käib käsi Eesti riigil ja rahval, peab käima ka Vabariigi Valitsuse liikme käsi.
Alustan võitlust ja ühiskondlikku debatti selle nimel, et tekitada riigijuhtidele isiklik vastutus ja panna Vabariigi Valitsuse liikme käekäik otsesesse sõltuvusse Eesti Vabariigi kodanike käekäigust!
Minu kindel veendumus on, et nii Riigikogu kui Vabariigi Valitsuse liikmed peavad Eesti Vabariigi juhtliikmetena jagama Eesti rahva ja riigi saatust. Täna, mil alampalk on 725 eurot ja keskmine brutopalk 1700 eurot, tuleb riigijuhtidel palgapäeval vaadata peeglist sedasama kõverat nägu, mida näeb keskmine eestimaalane kui saab kätte tasu oma töö eest.
Samas innustaks aga selline sisse viidav riigijuhtide uus tasustamise kord seda, et riiki satuvad edaspidi juhtima võimekad, piisavate oskuste ja teadmisega isikud ja nii alam- kui keskmine palk tõusevad Eesti Vabariigis selliseks, mille eest tahaksid naerul näoga töötada ühiselt kõik meie riigi töölised ja teenistujad, alustades lihtsast tööinimesest ja lõpetades parlamendi ja valitsuse liikmega!
Selles võitluses saab minu tähtsaimaks relvaks riigijuhtide südametunnistusele kõvasti koputamine ja minu näidatav isiklik eeskuju – nagu öeldud, ma loobun Riigikogu liikmeks saades Riigikogu liikmele ettenähtud töötasust ja annan selle igas kuus nendele meie ühiskonna liikmetele ja gruppidele, kes seda kõige enam vajavad, et nemadki jõuaksid mingiski osas järgi meie riigis inimväärsele elule.