Tuletame meelde Eesti esimese laenu-hoiuühistu loomislugu. Eestis asutati esimene laenu-hoiuühistu 1902. aastal Tartus. Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse üheks aktiivseks asutajaks oli väljapaistev poliitik, riigitegelane, ajalehe „Postimees“, trükikoja ja raamatupoe omanik ning samal ajal ka Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees Jaan Tõnisson. Tegelikult ühispangandusel on pikk ja väärikas ajalugu.
Tänapäeva maailmas toimib ühispangandus erinevates vormides praktiliselt igal pool maailmas. Ühispangandus esineb erinevates vormides – laenuühistud, hoiu-laenuühistud, vastastikused kindlustusseltsid, ehituskooperatiivid jne.
Ainuüksi laenuühistud, mida on registreeritud ligi 53 000 sajas riigis ühendavad ligi 188 miljonit liiget ja opereerivad poolteise triljoni (miljon miljonit) USA dollariga.
On riike, milles suurem osa majanduslikult aktiivsetest inimestest on osanikud taolistes ühistutes. Eriti arvestatav näide on siin Iirimaa, kus ühistutes osanikke on lausa 75%. Samuti on väärikad näited suured ja majanduslikult arenenud riigid nagu USA ja Kanada, kus ühistutes on osanikke kaalukas osa – vastavalt 44 ja 46%.
Ühinenud finantsasutuste ajalugu, tänapäevases vormis sai alguse 18 sajandi 70ndatest aastatest, kui Ühendkuningriigis hakkasid tekkima esimesed ehitusühistud. 19 sajandi esimesel veerandil USA-s ja Inglismaal hakkasid tekkima asutused, mis sarnanesid oma sisult ühinenud pankadele. Tänaseks on paljudest ühistutena alustanud suurtest finantsasutusest saanud täieõguslikud pangad ja nad jätkavad oma tegevust uues statuses. Sellised pangad on näiteks Saksamaal, Austrias, Itaalias, Prantsusmaal ja Šveitsis.
Eestis esimese laenu-hoiuühistu Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse põhikirjas oli kirja pandud selle loomise eesmärk – väljastada oma liikmetele laene, hoiustada nende hoiuseid ja maksta välja nende pealt intresse, samuti aga vahendada osanike majanduslikke tehinguid. Eesti Vabariigi valitsuse otsusega 1931. aastal liideti ühistu Kolmanda Tartu Laenu- ja Hoiuühisusega, mis toimis kuni 1941.aastani Ühispanga Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse nime all.
Tartu eeskujule järgnes nii krediidi- kui muude valdkondade ühistute (nt. tarbijate ühistud, piimandusühistud jne) asutamine üle Eesti. 1938. aastaks oli ühistuliste pankade (hoiu-laenuühistute, vastastikuste krediidiühingute, ühispankade) turuosa Eesti üldisel pangandusturul hoiuste osas 52%. Hoiu-laenuühistute süsteemi likvideerimisega alustas nõukogude võim 1940. aastal. Süsteem likvideeriti täielikult 1949. aastaks.
1990. aastal loodi Eestis esimene sõjajärgne hoiu-laenuühistu – Lääne Hoiu-laenuühistu.
Tartu Hoiu-laenuühistu kanti äriregistrisse 28. detsembril 2006. 2007. aastal liitus ühistu Eesti Hoiu-laenuühistute Liiduga. 2008. aastal astus Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Ühistegelise Liidu liikmeks. 2009. aastal avas Tartu Hoiu-laenuühistu esinduse Tallinnas. Tänaseks on ühistul esindused Tallinnas, Narvas ja Valgas.
Andro Roos: On heameel tõdeda, et oleme saavutanud maailmas arvestatava taseme! Eesti Maaülikooli tudeng Raigo Lill koostas uurimuse teemal “Tartu Hoiu-laenuühistu võrdlus ICA põhimõtetega”, kus võrreldakse Ühistu tegevust maailmas kõige laialdasemalt kasutatava Rahvusvahelise Ühistegevuse Liidu (ICA) väljatöötatud ühistegevuse põhimõtetega. Uurimuses on välja toodud, millised on olulised ühistegevuse põhimõtted ning võrreldud neid Tartu Hoiu-laenuühistuga. Seda on tore näha, et tudengitel on huvi ühistegevuse vastu ning tänu neile saab ühistegevus veelgi rohkem kõlapinda.