NOORTEST, VANADEST, AUSTUSEST, KODUST JA KODUMAAST
Küpsetame tütrega pühapäeva puhul pannkooke ja mõtted liiguvad põlvkondade vahelisele sidemele ja tervele ühiskonnale.
Alustuseks kasutan võimalust ja teen kummarduse oma auväärt õpetajatele nii alg-, kesk- kui ülikoolis, kes mulle teadmisi ja oskusi õpetasid. Ja sama sügavalt kummardan ma oma ema, isa ja vanavanemate ees, kes on mind meie ühiskonda elule aidanud.
Leian, et noortesse tuleb eeskuju andes süstida austust ja lugupidamist vanemate ja vanavanemate suhtes, üldse vanemate inimeste ja esivanemate suhtes, mineviku suhtes. Vanem põlvkond peab nooremale olema eeskuju andvateks kangelasteks, et tänane noorem põlv saaks ise olla kangelaslik ja eeskujuks meie tulevastele põlvele. Nii püsib riik ja püsib rahvas.
Poisid peavad sirguma meesteks ja härrasmeesteks. Tüdrukutest peavad kujunema naised ja perenaised, emad. Või nagu vanasti öeldi luuleliselt:
Perekond, see on kui väike riik:
ema, isa, lapsed. Oma kodu,
kus vahel on ka saun ja tiik.
Õpilased peavad austama oma õpetajaid. Ja õpetajad peavad olema Õpetajad, kes kasvatavad meie lapsed täisväärtuslikeks Eesti Vabariigi kodanikeks, meie ühiskonna tublideks liikmeteks.
Miks mitte taastada kodumajanduskoolid tütarlastele? Miks mitte taastada töökasvatuse ja härrasmeheks olemise koolitus poisele? Selleks ei pea tegema uusi koole või uut tüüpi haridusasutusi. Alustada võiksime sellest kui viime üldhariduskoolidesse sisse sellise aine, nagu näiteks Kodu ja Kodumaa tund.
Lugupidamisega
Andro Roos, kandidaat nr 1008 Tartu
+372 562 395 23
andro.roos.1008@gmail.com