Usun, et paljudele on huvitav lugeda minu originaalvastuseid Tartu Postimehe küsimustele. Nendest asjaoludest valgustasin ka täna ERRi neile antud intervjuus. Paraku lõigati AK jaoks kõik oluline välja. Edaspidi ma ERRiga enam ei suhtle.
Selge on see, et riik (Reformierakond ja nende taga seisev internatsionaalne suurkapital) on asunud tühistama HLÜsid ja Tartu HLÜd kui suurimat.
Põhjus on lihtne: hävitada kohalik raharinglus ja viimanegi võimalus eestlaste rahaliseks iseolemiseks. Kas liikmed ja laiemalt eestlased sellel juhtuda lasevad, seda näeme lähitulevikus.
Minu ettepanek on, et koondume ja asume VASTUPANULE, mitte ärme tõmba selga küüru, kõrvu luduks ja kuuletu reformimanipulaatorite provokatsioonile. Eks valik on teie kõigi, tark rahvas nagu me oleme.
Tartu Postimehe küsimused ja minu päris vastused on siin:
K: Mulle teadaolevalt on viibinud tähtajaliste hoiuste väljamaksed liikmetele. Mis on nende viivituste põhjus ja kui sageli on see juhtunud viimase aasta jooksul?
V: Finantsasutusena ei saa me neid küsimusi ajaleheveergudel lahata, kuid saame kinnitada, et Tartu Hoiu-laenuühistu tervis on hea.
Kahjuks aga on hoiu-laenuühistute vastu meedias avatud juba aastaid intensiivne laimukampaania, mille on algatanud e-valimiste toel võimule saanud riigiseltskond, kes peab täiemahulist ja maailmas täiesti pretsedenditut (kui välja jätta Nõukogude liidus tehtud eraettevõtluse ja -omandi natsionaliseerimine sarnaste meetoditega) agressioonisõda hoiu-laenuühistute kui ettevõtlusvormi vastu juba 3. aastat.
Selle kolme aasta jooksul pole meedia süvenenud selle ebaõiglase sõja sisu ja tagamaade osas, vaid on igati õigustanud taolist ettevõtlusvormi ja selle ettevõtlusvormi taha koondunud üle 15 000 ühistegelase tagakiusamist, avaldades järjepidevalt artikleid, mis hoiu-laenuühistuid halvustavad ning toovad välja üksnes negatiivseid juhtumeid. Midagi positiivset pole meedia selle aja jooksul hoiu-laenuühistutest avaldanud.
Seni on hoiu-laenuühistud ja ka Tartu Hoiu-laenuühistu tänu reservidele ja 20-30 aasta jooksul ülesehitatud küllalt tugevatele organisatsioonidele, sh lojaalsetele liikmetele, üle elanud sellised kampaaniad suhteliselt hästi.
Sellised, Teie viidatud nn liikmete pöördumised on suure tõenäosusega ühe meie endise juhatuse liikme isiklik kättemaks, kelle juhatuse liikme ja juristi volitusi Tartu Hoiu-laenuühistu nõukogu seoses ebaefektiivse tööga omal ajal ei pikendanud. See isik on juba aastatid justiitsministeeriumi rahastatud õigusbüroo nn peajurist ja seoses riigi rahastuse lõppemisega otsib meeleheitlikult meedia kaasabil kliente hoiu-laenuühistute, eriti kättemaksuks omaaegse minema löömise tõttu just Tartu Hoiu-laenuühistust, seast.
Huvitaval kombel ei avalda meediamajad tema ja maksumaksja rahadega rahastatud õigusbüroo tellitud artikleid mitte “sisuturunduse” märgi all, vaid kui täiesti objektiivseid. Nimetatud nn peajurist aga oma laenuvõtjatest liikmetega jääb järjepidevalt pahatahtlikult võlgu, näiteks Tartu Hoiu-laenuühistule.
Nimetatud isik, kelle kaudu ka Teie kui ajakirjaniku poole korduvalt “mõned liikmed” pöörduvad lasi näiteks oma ettevõtte registrist kustuda seoses majandusaasta aruannete mitteesitamisega, lootuses, et siis jääb ettevõtte hoiu-laenuühistust võetud laen hoiu-laenuühistu kanda ja liikmed peavad selle “korstnasse” kirjutama.
Alles siis kui Tartu Hoiu-laenuühistu advokaat pöördus tema poole nõudekirjaga, võttis ta üle laenu tasumise eraisikuna. Meie näeme siin pahatahtlikku sihilikku mustrit hoiu-laenuühistu kahjustamiseks, kuhu on väga räpaselt kaasatud ka meedia, sh Tartu Postimees.
K: ühistu käive on aruannete järgi väike, samas kui varade maht on kasvanud üle 50 miljoni euro. Kuidas te seda vastuolu selgitate?
V: Finantsettevõtetel pole käivet, vaid intressitulud, mida tuleb vaadata. Aruandlusportaalis on finantsettevõttele surutud peale tavaettevõtte kasumiaruanne, aga see pole asjakohane.
K: Auditeeritud 2024. aasta majandusaasta aruanne puudub. Kas saate esitada 2024. aasta aruande või mõne muu ülevaate, mis kinnitaks, et ühistul on piisavalt likviidseid vahendeid jätkusuutlikkuse tagamiseks?
Manuses on Eesti Pangale esitatud aruanne (xls-fail).
Mis aga puutub siit-sealt kostuvasse arvamusse, et kui äriregistri info kohaselt on hoiu-laenuühistu majandusaasta auditeeritud aruanne esitamata, siis on tegemist probleemidega hoiu-laenuühistu sees ning majandusaasta aruannet ei suudeta kokku panna.
Tegelik põhjus on aga see, et vandeaudiitorid ei soovi mingil põhjusel hoiu-laenuühistuid auditeerida. Me eeldame, et selleks põhjuseks ongi juba aastaid kestev riigipoolne hoiu-laenuühistute põhjendamatu vaenamine, sest kindlasti ei saa hoiu-laenuühistute (sh THLÜ konsolideerimisgrupi) auditeerimine olla keerulisem kui oluliselt suuremate konsolideerimisgruppide auditeerimine.
Kui meie hinnang kujunenud olukorra põhjusele on õige, on kahetsusväärne, et audiitorid on kollektiivselt asunud toetama mõnede riigiasutuste levitatavat laimukampaaniat hoiu-laenuühistute suhtes. Leiame, et kuigi audiitorid on oma kutsetegevuses sõltumatud, on tegemist siiski seaduse alusel ja täitmiseks loodud avalik-õigusliku ametiga, mis toob kaasa ka selgepiirilised kohustused oma tegevuse (sh tegevusetuse) eest, kus äriühingute kohta levitataval laimul ei tohi kohta olla.
Oleme selles küsimuses pöördunud Audiitorkogu poole selgitustaotlusega ning pärast sealt vastuse saamist otsustame oma edasise tegevuse, et lahendada audiitorite puuduse probleem nii kiiresti kui võimalik.
K: Tartu hoiu-laenuühistule kuuluvad mitmed ettevõtted nagu Eesti Ühistumajad OÜ, Eesti Ühistuliising OÜ ja Eesti Ühistuenergia OÜ. Nende majandustulemused on viimastel aastatel halvenenud, Ühistuenergial on ka võlgnevused. Kuidas need ettevõtted peaksid toetama Ühistu tegevust ja miks on nende majandusnäitajad nõrgenenud?
V: Nimetatud ettevõtted on ju kõik kasumis, mida näitavad ka esitatud majandusaasta aruanded. Eriti tugevalt on kasumis Eesti Ühistumajad – 210 569 eurot aruandeaasta kasumit ja 1 644 518 eurot eelmiste majandusaastate jaotamata kasumit. Vot täpselt selliste kasumitega nad ühistu tegevust toetavadki. Ja tooge need numbrid ilusti oma artiklis suurelt välja.
No näete, palun jälle näide, millele viitasin oma vastuses esimesele küsimusele. Te väänate tegelikud olud hoopis tagurpidiseks, mistõttu Teile tegelikult ei olekski mõtet vastata, sest Teie küsimused on püstitatud mitte soovist saada teada ja kajastada tegelikke asjaolusid, vaid Teile on teada, mis tonaalsusega peab artikkel ilmuma ja siis püüate asjatundmatute või provokatiivsete küsimuste esitamisega “õngitseda” oma eesmärgi teostamiseks sobivaid killukesi vastustest.
K: Nendes ettevõtetes ei ole töötajaid. Kuidas on korraldatud igapäevane aruandlus ja tegevuse juhtimine?
V: Nagu majandusaasta aruannetest näete – hästi on korraldatud. Nimetatud Tartu Hoiu-laenuühistu konsolideerimisgruppi KUULUVAID ettevõtteid juhivad samad juhatuse liikmed, kes juhivad juhatuse liikmetena Tartu Hoiu-laenuühistut ehk siis Andro Roos ja Märt Riiner.
Ja nüüd kirjutage, et kuna Andro Roos ja Märt Riiner niigi saavad töötasu Tartu Hoiu-laenuühistult ei pea nad asjakohaseks nõutada töötasu igal konsolideerimisgrupi ettevõttelt.
Näete, on olemas veel ka inimesi Andro Roosi ja Märt Riineri näol, kes ei näe oma tegevuse esmase alusena käia käsi pikalt ja igal poolt endale lisatulu nõuda, vaid tegutseda seejuures hästi ja kasumlikult nii Ühistule kui ka Ühistu liikmetele.
K: Kui palju on Ühistul laene Ühistuga seotud ettevõtetele ning kas olete pidanud müüma vara või investeeringuid, et täita liikmetele maksekohustusi?
V: Ei ole pidanud, tänu Jumalale, müüma ühtegi vara või investeeringut, kui jätta kõrvale Eesti Ühistumajade ja selle tütarettevõtjate arendatavad kinnisvaraobjektid, mille arendamine, valmis ehitamine ja müümine ongi nende tegevuse sisu ja tulu allikas.
K: Ühisarveldused AS vahendab Ühistu makseid. Mõne liikme sõnul ei ole maksekaart toiminud. Finantsinspektsioon tegi Ühisarveldused AS-ile detsembris ka ettekirjutuse, viidates puudustele juhtimises, kapitali juhtimises ja aruandluses. Milles need puudused täpsemalt seisnevad ja kuidas neid põhjendate?
V: Ühisarveldused AS on langenud halduskiusu ohvriks. Me haistame siin taga nii suurkapitali huve kui poliitilisi motiive hoiu-laenuühistute kui ettevõtlusvormi purustamiseks, ja Eesti suurima hoiu-laenuühistu juhi Andro Roosi isiku hävitamiseks.
Kahju, et selliseid madalaid motiive ellu viies Eesti riigivõimu hoidvad isikud ei mõtle, et nende isiklik kättemaks võib mõjutada negatiivselt, seejuures täiesti mõttetult ja alusetult, kümneid tuhandeid Eesti inimesi. Sellisel juhul jääb see nende südametunnistusele, eeldusel, et see meie riigivõimu teostavatel inimestel üldsegi olemas on.
Ühisarveldused AS on Finantsinspektsoooni ettekirjutuse täitnud.
K: Kõrvekülas aadressil Käänu 26 algas ridaelamu ehitus 2022. aastal ja pidi valmima tänavu septembris. Hoone ei ole valmis. Mis on viivituse põhjus ja millal see objekt valmib?
V: Head asja tehaksegi teinekord kauem kui alguses planeeritud. Viivituse põhjus on oma armas Eesti rahvas ehk viivitus Käänu 26 arendusfirma Coresea allhankijast peatöövõtja poolt, millele omakorda on viivituse põhjustanud tema allhankijad.
Töökultuur, sh tähtaegadest kinnipidamine vajab Eestis väga paljude poolt tõsist peeglisse vaatamist, sest kui tarneahela alguses algab venitamine ja lubatud tähtaegadest mitte kinnipidamine, mõjutab see paratamatult ka tarneahela lõpu tähtaega ehk antud juhul Käänu 26 valmimise lõpptähtaega.
Täna on meie peatöövõtja lubanud esimesed korterid valmis saada novembri lõpuks.
K: Milline on teie plaan Ühistu ja sellele kuuluvate ettevõtete finantsseisu stabiliseerimiseks ja hoiuste väljamaksete normaliseerimiseks?
V: Alustuseks peab siingi ütlema, et Tartu Hoiu-laenuühistu seisab kindlal alusel.
Aga võin avada Eesti hoiu-laenuühistute üldist plaani, millele Tartu Hoiu-laenuühistu alla kirjutab.
Plaan on:
Esiteks üheskoos Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu ja seega kõikide Eesti hoiu-laenuühistutega tuua riigikogu mõistusele (nagu me viimased 11 aastat, sellest viimased 3 aastat eriti intensiivselt), et ta lõpetaks täiemahulise ja ebaõiglase ja muus maailmas pretsedenditu agressioonisõja Eesti hoiu-laenuühistute kui ettevõtlusvormi vastu ning asuks sisuliselt kaaluma ja koos hoiu-laenuühistutega arutama ja lõpuks rakendama neid sisukaid ja väga konkreetseid ettepanekuid, mida Eesti hoiu-laenuühistud aastaid riigile (rahandusministeeriumi isikus) esitanud on.
Seejuures, meie lootus ei ole surnud, et Eesti meedia, sh Tartu Postimees, loobub olemast riigi ja riigi maksumaksjate raha eest tegutsevate Hugo Legalite propaganda hääletoru, vaid asub täitma tõesti uuriva, asju sisuliselt analüüsiva ja objektiivse ajakirjanduse ülesandeid. Selle lootuse ja usuga ja Teile oma usaldust krediidiks andes, võtsin vastata ka Teile sisulisemalt ja heatahtlikumalt kui Teie küsimuste kallutatud tool eeldanuks.
Teiseks me loodame lõpetada meie riigiasutuste halduskiusu hoiu-laenuühistute vastu.