31. detsembril 2024 lahkus Arnold Rüütel, Eesti Vabariigi president aastatel 2001-2006.
Lisaks kõigile teistele rollidele ja ülesannetele oli Arnold Rüütel ka Tartu Hoiu-laenuühistu liige ja Eesti Klubi patroon. Ta mitte ainult sõnades ei toetanud eestlaste ühistegevust, vaid osales selles ka ise. President on nüüd siit maailmast lahkunud, ent jäävad helged mälestused tema sõnavõttudest ja osalemistest Ühistukonverentsidel, Tartu HLÜ ja Eesti Klubi koosolekutel, jõulupidudel ja suvepäevadel. Ja loomulikult meie isiklikest kohtumistest ja mõttevahetustest poliitikast, ajaloost, põllumajandusest ja kultuurist. Lisan oma postituse juurde 10 aasta taguse pildi kui käisin Rüütlil külas tema Saaremaa kodus. Meelde on tollest korrast jäänud kui ta näitas kodu juures olevat rohumaad, kuhu oli külvanud paljude põllulillede seemneid, et tekiks kena lilleväli.
Ka on mul hea meel, et härra president sai viimased paar aastat veeta oma kodus Pirital, milles on minulgi oma osa. Nimelt pöördus Arnold minu kui ühistukaaslase poole küsimusega, kas meie ühistus leiduks ehitajat, kes täidaks ta suure soovi – ehitada oma kodu Tallinnasse. Ja ma leidsin ja ühistukaaslane Roland täitis presidendipere soovi. Ma olen rõõmus ja rahul, et Arnold sai elada oma lastelastega viimased aastad oma mugavas kodus – täpselt nagu ta alati propageeris ja unistas: noored ja vanad, üksteist vastastikku aidates ja kogemusi jagades, koos.
Ja lõpetuseks ka midagi sügavalt isiklikku seoses president Arnold Rüütliga. Olin juba väikesest peale tema suur austaja. Pidasin ebaõiglaseks, et temast 1992 ei saanud Vabariigi Presidenti ja 1996. aastal lausa nutsin kui ta ka siis valituks ei osutunud. Seda rõõmsam olin Arnold Rüütli Vabariigi Presidendiks saamisest 2001. aastal. Tore oli näha tollase valitsusjuhi arglikmõru pilku kui tal tuli Rüütlit õnnitlema minna. Usun, et seda mäletavad paljud eestlased.
Vahel võib riigis ka rahvas võimule tulla ja süvariigile pikka nina näidata. Näitas Rüütel, näitame meie edaspidigi.
Puhka rahus, President!