Allikas: ERR, 05.12.2025
Ka poliitikas aktiivselt tegev Andro Roos astub Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimehe kohalt tagasi, viidates raskustele ühistu tegevuses ning regulaatorite sammudele, mis ei võimaldanud enam arveldusi teha.
“Minu võitlus Tartu Hoiu-laenuühistu, ühistegevuse ja Eesti eest on jõudnud lõpule,” teatas Roos sotsiaalmeedias. “Me oleme peaaegu 20 aastat üheskoos liikmetega nullist ehitanud Tartu Hoiu-laenuühistu näol võimsat ja tõhusat organisatsiooni, mis on kasvanud Eesti suurimaks ja on seda kohta vankumata hoidnud, kuid tunnetame, et vastujõud sellele tegevusele on väljastpoolt ja ka ühe seltskonna sisemiste õõnestajate poolt tugevam kui liikmete tänane sisemine tugevus, mis lubaks meil meie ühistut edasi arendada ja samal ajal otsustavalt ja tulemuslikult võidelda nende kurjade jõududega, mis ei soovi Eestis näha omamaist ettevõtlust ega lokaalset raharinglust ja kes näevad ühistegevuses vaid isiklikke huve.”
Roos lisas, et on väsinud, ei tunneta kriitilise hulga liikmete vankumatut toetust ja seetõttu inimlikult ei jõua enam.
Roosi sõnul on 2014. aastast alates on Eesti riigistruktuurid töötanud selle nimel, et hoiu-laenuühistute tiibu kärpida. “Eriti vihaseks läks võitlus hoiu-laenuühistute vastu 2022. aasta lõpus, mil rahandusminister Annely Akkermanni eestvõttel käidi välja hoiu-laenuühistute likvideerimise eelnõu. Sellele anti avapauk ulatusliku hoiu-laenuühistute vastase meediakampaaniaga, mis ei põhinenud faktidele, vaid totaalsele hirmutamisele. See meedias hirmutamine kestis mitu nädalat ja pani osad liikmed nii meie ühistust kui teistest ühistutest põgenema,” selgitas ta.
Roos tõi lahkumisotsust põhjendades välja ka kitsama poliitilise aspekti: “Hoolimata sellest, et Tartu Hoiu-laenuühistus on peaaegu 5000 liiget, ei pidanud suurem enamus meist/neist heaks meie ühistu juhtkonna poolt ülesseatud riigikogu liikme kandidaati Andro Roosi riigikogu liikmeks valida.”
Tartu hoiulaenuühistu klientidel on tulnud pingutada raha tagasisaamiseks
“Pikalt suutsime vastu panna Jürgen Ligi (Reformierakond) jätkatud ühistute hävitamise plaanile. Meie selja taga oli üksmeelselt ka Eesti Hoiu-laenuühistute Liit ja teised hoiu-laenuühistud. Aga ühistutevastaselt meelestatud reformierakondlikul koalitsioonil on riigikogus masendav enamus ja tänaseks on hoiu-laenuühstuid kaotada sooviv eelnõu läbinud riigikogus kaks lugemist ja ootab kolmandat ja lõplikku, et saada seaduseks,” teatas Roos. “Oleme oma raadiosaates Eesti Kroon ja avalikes ülesastumistes liikmeid korduvalt üles kutsunud oma ühistu eest seisma ka poliitiliselt. Paljud on seda teinud, aga kaugeltki mitte kõik ja tervikuna on vastupanu ühistute hävitamisele jäänud ka liikmete seas leigeks. /…/ Loen sellest välja umbusaldust juhtkonna tegevuse vastu ja toetust tänase valitsuse tegevusele, mis on üks oluline kaalutlus meie tagasi astumiseks.”
Roos kirjutas ka, et Leedu keskpank, mida ühistu sidusettevõte Ühisarveldused AS kasutas maksete vahendamiseks, blokeeris oktoobri alguses kolmanda osapoole kaebuse peale Ühisarveldused AS korrespondentkonto.
Võib makseasutuse tegevusloa äravõtmise üle finantsinspektsooniga peetava kohtuvaidulse valguses arvata, kes oli see “kolmas osapool”, lisas Roos.
“Sellega olid hetkega blokeeritud Tartu Hoiu-laenuühistu ja selle tütarettevõtjate kui ka üle 1000 Ühisarveldused AS-i makseasutusena (enamasti oli Ühisarveldustes nende ainus arvelduskonto) kasutanud eraisiku ja ettevõtte igapäevased arveldused, arvete laekumised, palkade ja kohustuste tasumised,” teatas Roos.
“Loodan, et minu tagasiastumise järel valitakse Tartu Hoiu-laenuühistule teovõimeline ja pädev juhtkond, kes sama energia ja ennastsalgavusega suudab Tartu HLÜ-d edasi viia nagu olen seda teinud kõik need pea 20 aastat,” kirjutas Roos. “Soovitan uuel juhatusel, järelejäänud nõukogul kutsuda kohe 2026. aasta jaanuariks kokku liikmete üldkoosolek, et valida uus nõukogu ja võtta liikmete poolt vastu ühistu täiendava kapitaliseerimise plaan. Ühistu kapitaliseerimine on liikmete kui ühistu omanike õigus, aga ka kohustus!”
Tartu hoiulaenuühistu klientidel on viimasel ajal olnud probleeme oma hoiuste tagasi saamisega. Mitu inimest kirjeldas meedias, et on raha kätte saanud alles pärast ajakirjandusse pöördumist.
Riigikogus on menetluses hoiulaenuühistute seaduse muutmise eelnõu, millega kehtestataks ühistutele sarnased nõudmised pankadega.